Noppeid IT ajaloost

Kolm lootustandvat ja huvitavat mõtet IT-lahenduste ajaloost millest ei saanud asja.


Raadio Faks (Radio Facsimile)

1934. Aastal tuli W,G,H, Finch välja mõttega, et kui raadiolainetega on võimalik kaugustesse edukalt edastada häält, siis miks mitte edastada nii ka tekste ja pilte?

Raadio ajalehe mõtteks oli, et raadio ülekanne edastab ajalehe sinu kodus olevasse vastuvõtjasse, mis prindiks ajalehe välja. Vastuvõtjad maksid 125 dollarit (tänapäeval teeks see ~ 2400$)  ning neid sai ühendada raadio vastuvõtja kõlariga. Masin joonistas pildid umbes 12 sentimeetrisele paberile mida sai osta 1 dollari eest ning kestis umbes nädala. Protsess ise oli aeglane, võttes umbes 20 minutit, et printida 30 sentimeetrine lehekülg. Aga oli ka võimalus lasta ajalehet printida öösel, 6 tundi oli piisav, et printida kuue leheküljeline ajaleht. 

Videot esimesest masinast on võimalik vaadata siit.

Vastuvõtjad olid aga oma aja jaoks liiga kallid, paber jäi päris tihti kuhugi kinni või suur osa ajalehe sisust jäi paberile printimata. Arengule laastavalt mõjus ka teine maailmasõda, paberi puudulikkuse tõttu ei jätkunud ressursse sellisel kujul ajalehtede tootmiseks. Pärast teist maailmasõda idee unustati kuna kiirustati ehitama uut teletööstust.


Segway

Segway mõeldi välja Dean Kamen'i poolt ning aastal 2001 toodi  "ABC's Good Morning America" programmis avalikkuse ette. Segway sai oma nime inglise keelsest sõnast "segue" mis tähendab sujuvat üleminekut ühelt teisele. Esimene hind oli 4950$ ning akud maksid üle tuhande dollari.

Üks segway kaalus umbes 30 kilogrammi ning suutis liikuda kiirusel 20.1 kilomeetrit tunnis.

Segway kasutab viite pöörlevat ratast, mis võivad vabalt igas suunas pöörata, et võimaldada Segwayl saavutada "ise-tasakaalustus", millele David Kamen'i meeskond lõi fraasi - dünaamiline stabiliseerimine.        


        










15. Juulil 2020 lõpetati ametlikult Segway'de tootmine, kuna leiutis oli hea 20 aastat tagasi firma asepresidendi, Tony Ho sõnul, aga nüüd need on juba liiga vanad ning hinnaga 6000 ja 10000 dollari vahel on kliendigrupid väga väikesed.

Nintendo "Virtual Boy"

1995. aastal avalikustati ning turustati kaasaskantav mängukonsool "Virtual Boy". Müüki minnes ei olnud konsool veel täielikult valmis, aga anti siiski välja, et keskenduda Nintendo tolleaegsele põhiprojektile milleks oli Nintendo 64.
"Virtual Boy"-d reklaamiti kui esimest konsooli mis suudab näidata kujutisi ruumiliselt (Idee oli nagu vana aja virtual reality), Kuna konsool töötas kasutades ainult patareisid, ei olnud väga võimalusi kuhugi mänge arendada. 1996 aastal oli konsoolil ainult 22 mängu ning müügi eesmärke ei suudetud saavutada. ning Nintendo võttis vastu otsuse lõpetada Virtual Boy edasi arendamise. 
Konsooli müüdi 179 dollari eest (2019 aastal on 179 dollari väärtus 310$).


A visitor to a Tokyo software exhibition samples Nintendo's 32-bit "Virtual Boy" three dimensional virtual reality video game system on Nov. 15, 1994.

Viited:


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid

Ülesandeks kirjeldada üht arendusmudelit ja üht ärimudelit tuleb kõigepealt aru saada, millega üldse tegu on. Süsteemiarenduse elutsükkel (SDLC) on protsess mida kasutatakse kvaliteetse tarkvara välja töötamiseks, arendamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja testimiseks. Eesmärk on visualiseerida tarkvara mis vastab kliendi ootustele ning saab valmis õigel ajal ületamata eelarvet. Ärivaralistest mudelitest on peamised traditsiooniline omandvara mis näib endas tarkvara müüki koopiate kaupa, just nagu raamatuid müüakse. Teiseks on omandvara koos riistvaraga, tänapäeval tuntuim esindaja on sellel suunal Apple. Tarkvararent näib endas tarkvara tähtajalist kasutamist, sarnane sellele on tarkvara kui teenus, mis võivad olla näiteks kuutasulised ning viimaks on toodud freemium, pakutakse tasuta teenust ning selle paremate võimalustega versiooni tasuliselt. Mina otsustasin uurida Game Development Life Cycle'i (GDLC) kohta, mis kuigi palju ei erine tavalisest SDLC mudelist. Tarkvaraarendus
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Taanist pärit veebikasutamise konsultant, Jakob Nielsen on kasutatavuse kohta toonud välja viis põhi komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Tarkvara ja veebilehtede eluspüsimisel on kasutatavusel väga suur roll. Kui veebilehte on raske kasutada, siis inimesed lahkuvad. "Raske kasutada" kategooriasse saab liigitada iga väiksemagi halva asja mis leheküljel olemas on, inimesed lahkuvad juba siis kui on raske saada ülevaadet tervest leheküljest või seal on kerge ära eksida, kujutada ette nüüd e-poodi kuhu reklaam kedagi meelitanud on, aga tooteid ei ole kuskilt leida. Kasutatavust arendades tuleks jälgida eelnevalt toodud viite põhikomponenti, ning alustada saaks testimise käigus, lubada testijatel kõiki teenuseid proovida ilma neid abistamata, kui nad saavad abistamata kõigega ise hakkama siis on kasutatavusest juba pool võitu saavutatud. Tuleks veel arvestada kasulikkust, et kas see ikka teeb seda mida vaja on, tagasiside, kui meeldiv selle ka
Lisateave

Teistmoodi IT

Minu arvates üks kõige uudsem ja kõige rohkem asju võimaldavam tugilahendus inimestele, kellel muidu on raskusi tavalise klaviatuuri kasutamisega, teksti lugemisega, nägemisega jne, on Apple accessibility. Tooksin kohe ka näite Apple nutikella ja iOS operatsioonisüsteemi näol kuna olen mõlemat ise ka kasutanud. Accessibility on jaotatud erinevatesse osadesse mida saab telefoni seadetes sisse lülitada vastavalt vajadusele. Menüü lahti tehes jääb esimese valikuna silma Voice Over mis sisse lülitades loeb ette kõik mida telefoni ekraanil puudutatakse, näiteks mõne sõnumi rakenduse avamisel on võimalik kõik kirjad koos sellega kes saatis, mis kell saatis ette lugeda. Samuti on võimalik muuta lugeja kiirust, hääldust ja telefoni isegi erinevaid keeli tuvastama panna. Lisaks on ka veel eraldi funktsioon ainult kindlate asjade ette lugemiseks mis aitaks väga inimesi kellel on lugemise või keskendumisega raskusi. Järgmise võimalusena tuleb vastu Zoom funktsioon mis lisaks sellele, et fonti on
Lisateave