Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Taanist pärit veebikasutamise konsultant, Jakob Nielsen on kasutatavuse kohta toonud välja viis põhi komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu.

Tarkvara ja veebilehtede eluspüsimisel on kasutatavusel väga suur roll. Kui veebilehte on raske kasutada, siis inimesed lahkuvad. "Raske kasutada" kategooriasse saab liigitada iga väiksemagi halva asja mis leheküljel olemas on, inimesed lahkuvad juba siis kui on raske saada ülevaadet tervest leheküljest või seal on kerge ära eksida, kujutada ette nüüd e-poodi kuhu reklaam kedagi meelitanud on, aga tooteid ei ole kuskilt leida. Kasutatavust arendades tuleks jälgida eelnevalt toodud viite põhikomponenti, ning alustada saaks testimise käigus, lubada testijatel kõiki teenuseid proovida ilma neid abistamata, kui nad saavad abistamata kõigega ise hakkama siis on kasutatavusest juba pool võitu saavutatud. Tuleks veel arvestada kasulikkust, et kas see ikka teeb seda mida vaja on, tagasiside, kui meeldiv selle kasutamine on ning samuti on ka suur roll disainil. Olles piisavalt esteetiline ja minimalistlik, see ei tähenda just endas tühja ruumi vaid hoopis tuleks arvestada, et kuskil ei oleks ebaoluliselt pikki tekste, sest üldjuhul mõjuvad need kasutajale halvasti, tähelepanu peaks olema sellel millest kasutajale ka kasu on. 

Tarkvara puhul süsteem võiks alati näidata kasutajale, kui mingi sama asi parasjagu käib, näiteks kui oled Spotifys muusika mängima pannud, aga see ei kajastu enam mitte kuskil. Või laed midagi kuskilt alla ning kui seda kuskil näha ei ole, ei saa ka aru kas see funktsioon üldse töötab, allalaadimiste puhul võiks allalaadimise lõpus ka kuvada teate, mis ütleb kas allalaadimine oli edukas või mitte.

Samuti hea näide kasutatavusest tuleb panga mobiilirakendustelt, näiteks swedbank rakenduses logides sisse on võimalus minna vaatesse "kaardid" kus kuvatakse reaalsest kaardist pilt. Tänu sellele on kasutajal kerge kaardist ülevaade saada, arvesse võttes, et rakenduse kasutaja oskab juba pangakaarti kasutada.


Olulineosa on ka kasutaja aitamine vigade vältimisel, näiteks kasutajat luues parooli lahtrisse parooli sisestades ei tohi parool olla lühem kui 8 tähemärki. Kui seda ei näe mitte kuskilt ja edukat registreerimis katset ei ole, läheb kasutaja lihtsalt minema. Sellele oleks samuti lahendus väga lihtne, kui parooli sisestamine käib siis selle all kuvatakse kasutajale näiteks "X" kui 8 tähemärki ei ole veel täis ning linnuke kui piir on ületatud. Sisselogimisel vale parool sisestades, võiks selle asemel olla "Unustasite parooli?" viide. Samuti minu arvates üks väga halva disainiga veebileht on siin, leheküljelt ei paista mitte midagi kindlat silma, navigeerida on keeruline, lehekülje nimi on paremal üleval mil leheküljelt otsimisvõimalus on vasakul üleval, justkui tagurpidi.




Viited:

https://www.nngroup.com/articles/usability-101-introduction-to-usability/

https://www.nngroup.com/articles/ten-usability-heuristics/

https://apps.apple.com/us/app/swedbank-eestis/id434814718

https://simplicable.com/new/usability-examples

https://www.interaction-design.org/literature/topics/usability

https://www.mockplus.com/blog/post/bad-web-design

https://blog.prototypr.io/10-usability-heuristics-with-examples-4a81ada920c

https://www.criticalpathproject.com/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus