E-ITSPEA 2020

Minu arvates üks kõige uudsem ja kõige rohkem asju võimaldavam tugilahendus inimestele, kellel muidu on raskusi tavalise klaviatuuri kasutamisega, teksti lugemisega, nägemisega jne, on Apple accessibility. Tooksin kohe ka näite Apple nutikella ja iOS operatsioonisüsteemi näol kuna olen mõlemat ise ka kasutanud. Accessibility on jaotatud erinevatesse osadesse mida saab telefoni seadetes sisse lülitada vastavalt vajadusele. Menüü lahti tehes jääb esimese valikuna silma Voice Over mis sisse lülitades loeb ette kõik mida telefoni ekraanil puudutatakse, näiteks mõne sõnumi rakenduse avamisel on võimalik kõik kirjad koos sellega kes saatis, mis kell saatis ette lugeda. Samuti on võimalik muuta lugeja kiirust, hääldust ja telefoni isegi erinevaid keeli tuvastama panna. Lisaks on ka veel eraldi funktsioon ainult kindlate asjade ette lugemiseks mis aitaks väga inimesi kellel on lugemise või keskendumisega raskusi. Järgmise võimalusena tuleb vastu Zoom funktsioon mis lisaks sellele, et fonti on

Taanist pärit veebikasutamise konsultant, Jakob Nielsen on kasutatavuse kohta toonud välja viis põhi komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Tarkvara ja veebilehtede eluspüsimisel on kasutatavusel väga suur roll. Kui veebilehte on raske kasutada, siis inimesed lahkuvad. "Raske kasutada" kategooriasse saab liigitada iga väiksemagi halva asja mis leheküljel olemas on, inimesed lahkuvad juba siis kui on raske saada ülevaadet tervest leheküljest või seal on kerge ära eksida, kujutada ette nüüd e-poodi kuhu reklaam kedagi meelitanud on, aga tooteid ei ole kuskilt leida. Kasutatavust arendades tuleks jälgida eelnevalt toodud viite põhikomponenti, ning alustada saaks testimise käigus, lubada testijatel kõiki teenuseid proovida ilma neid abistamata, kui nad saavad abistamata kõigega ise hakkama siis on kasutatavusest juba pool võitu saavutatud. Tuleks veel arvestada kasulikkust, et kas see ikka teeb seda mida vaja on, tagasiside, kui meeldiv selle ka

Ülesandeks kirjeldada üht arendusmudelit ja üht ärimudelit tuleb kõigepealt aru saada, millega üldse tegu on. Süsteemiarenduse elutsükkel (SDLC) on protsess mida kasutatakse kvaliteetse tarkvara välja töötamiseks, arendamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja testimiseks. Eesmärk on visualiseerida tarkvara mis vastab kliendi ootustele ning saab valmis õigel ajal ületamata eelarvet. Ärivaralistest mudelitest on peamised traditsiooniline omandvara mis näib endas tarkvara müüki koopiate kaupa, just nagu raamatuid müüakse. Teiseks on omandvara koos riistvaraga, tänapäeval tuntuim esindaja on sellel suunal Apple. Tarkvararent näib endas tarkvara tähtajalist kasutamist, sarnane sellele on tarkvara kui teenus, mis võivad olla näiteks kuutasulised ning viimaks on toodud freemium, pakutakse tasuta teenust ning selle paremate võimalustega versiooni tasuliselt. Mina otsustasin uurida Game Development Life Cycle'i (GDLC) kohta, mis kuigi palju ei erine tavalisest SDLC mudelist. Tarkvaraarendus

Küsimusele kuidas saada häkkeriks vastamiseks peab kõigepealt teadma, kes on häkker. Isiklikult olen juba väga väiksena filmidest alati näinud, et häkkerid on need lahedad inimesed kes igale poole sisse murravad kasutades arvuteid või muid seadmeid. Samuti üks mu lemmikuid mänge "Watch Dogs" kajastab endas just selliseid häkkereid. Peategelasena oledki sina häkkeri rollis ning sul on võimalik tänaval valgusfoore manipuleerida, autosid avada, kaameratesse ligipääs jne. Eriti naljakas selle loo puhul on veel see, et seeria kõige uuema osa "Watch Dogs: Legion"-i 560GB suurune lähtekood potentsiaalselt lekkis interneti. 4. Novembri 2020. aasta seisuga uurimised veel käivad, kuigi tegu võib olla ka reklaamitrikiga. Aga tuleb välja, et  Eric S. Raymondi kirjutatud "How To Become A Hacker" ütleb teisti, selliseid inimesi nimetatakse hoopis "kräkkeriteks", sest häkkerid on uhked oma nime üle ja ei varja oma isiksust erinevate koodnimede taha ja asi on ül