Teistmoodi IT

Minu arvates üks kõige uudsem ja kõige rohkem asju võimaldavam tugilahendus inimestele, kellel muidu on raskusi tavalise klaviatuuri kasutamisega, teksti lugemisega, nägemisega jne, on Apple accessibility. Tooksin kohe ka näite Apple nutikella ja iOS operatsioonisüsteemi näol kuna olen mõlemat ise ka kasutanud. Accessibility on jaotatud erinevatesse osadesse mida saab telefoni seadetes sisse lülitada vastavalt vajadusele. Menüü lahti tehes jääb esimese valikuna silma Voice Over mis sisse lülitades loeb ette kõik mida telefoni ekraanil puudutatakse, näiteks mõne sõnumi rakenduse avamisel on võimalik kõik kirjad koos sellega kes saatis, mis kell saatis ette lugeda. Samuti on võimalik muuta lugeja kiirust, hääldust ja telefoni isegi erinevaid keeli tuvastama panna. Lisaks on ka veel eraldi funktsioon ainult kindlate asjade ette lugemiseks mis aitaks väga inimesi kellel on lugemise või keskendumisega raskusi.

Järgmise võimalusena tuleb vastu Zoom funktsioon mis lisaks sellele, et fonti on võimalik muuta suuremaks saab Zoom funktsiooni rakendada ka ekraani erinevatesse osadesse või tervele ekraanile suurendades sisu veel enamgi. Olemas on ka luubi funktsioon milleks kasutatakse telefoni kaamerat, et kuvada suurendatud vaadet sellest millele kaamera on suunatud. Värvipimedatel on võimalik luua endale sobiv värvifilter mida ekraanil rakendada. Sellele järgneb kohe Reach funktsioon mis teeb telefoni ekraani ühe nupu vajutusega väiksemaks tehes ühest nurgast teise ulatamise vägagi lihtsaks. Teine võimalus on ka Voice Control sisse lülitada mis öeldes "Show grid" kuvab ekraanile nummerdatud ruudustiku ja järgmiseks saab anda  käskluse millise ruudu peale tuleks vajutada, samuti saab öelda eraldi "Show numbers" mis lisab iga nupu juurde eraldi numbri mida on samuti võimalik eraldi välja kutsuda, töötavad ka "Open", "Scroll up/down" ja "Volume up/down" käsud. Telefoni saab ühildada ka paljude kuulmisaparaatidega, ning tänu sellele on võimalik mõlema kõrva aparaati lihtsasti läbi telefoni reguleerida ümbritsevaga sobivaks. Lisaks nendele võimalustele on ka palju väiksemaid funktsioone mis aitavad kaasa sellele, et kõik saaksid seadet probleemivabalt kasutada.

Applei nutikella kõige uuema versiooni abil mis avalikustati 2020. aasta 15. septembril on võimaik mõõta vere hapniku taset vaid sekunditega olenemata kohast kus viibid, samuti kell mõõdab pidevalt mürataset ja hoiatab kui müratase on liiga kõrge ning on kahjulik kuulmisele. Voice Over võimalus on ka Apple nutikellal mis töötab täpselt sama moodi, samuti kui telefonil või kellal on sisse lülitatud Maps rakendus siis kell annab enne pööramist vibreerimisega märku, et kohe tuleks suunda muuta.

viited: 

https://joeclark.org/book/sashay/serialization/Chapter03.html

https://www.apple.com/accessibility/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Taanist pärit veebikasutamise konsultant, Jakob Nielsen on kasutatavuse kohta toonud välja viis põhi komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Tarkvara ja veebilehtede eluspüsimisel on kasutatavusel väga suur roll. Kui veebilehte on raske kasutada, siis inimesed lahkuvad. "Raske kasutada" kategooriasse saab liigitada iga väiksemagi halva asja mis leheküljel olemas on, inimesed lahkuvad juba siis kui on raske saada ülevaadet tervest leheküljest või seal on kerge ära eksida, kujutada ette nüüd e-poodi kuhu reklaam kedagi meelitanud on, aga tooteid ei ole kuskilt leida. Kasutatavust arendades tuleks jälgida eelnevalt toodud viite põhikomponenti, ning alustada saaks testimise käigus, lubada testijatel kõiki teenuseid proovida ilma neid abistamata, kui nad saavad abistamata kõigega ise hakkama siis on kasutatavusest juba pool võitu saavutatud. Tuleks veel arvestada kasulikkust, et kas see ikka teeb seda mida vaja on, tagasiside, kui meeldiv selle ka
Lisateave

Arendus- ja ärimudelid

Ülesandeks kirjeldada üht arendusmudelit ja üht ärimudelit tuleb kõigepealt aru saada, millega üldse tegu on. Süsteemiarenduse elutsükkel (SDLC) on protsess mida kasutatakse kvaliteetse tarkvara välja töötamiseks, arendamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja testimiseks. Eesmärk on visualiseerida tarkvara mis vastab kliendi ootustele ning saab valmis õigel ajal ületamata eelarvet. Ärivaralistest mudelitest on peamised traditsiooniline omandvara mis näib endas tarkvara müüki koopiate kaupa, just nagu raamatuid müüakse. Teiseks on omandvara koos riistvaraga, tänapäeval tuntuim esindaja on sellel suunal Apple. Tarkvararent näib endas tarkvara tähtajalist kasutamist, sarnane sellele on tarkvara kui teenus, mis võivad olla näiteks kuutasulised ning viimaks on toodud freemium, pakutakse tasuta teenust ning selle paremate võimalustega versiooni tasuliselt. Mina otsustasin uurida Game Development Life Cycle'i (GDLC) kohta, mis kuigi palju ei erine tavalisest SDLC mudelist. Tarkvaraarendus
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on programmi või mõne muu teose tasuta jagamiseks, mille tingimuseks on ka, et programmi/teose kõik muudetud ja laiendatud versioonid oleksid tasuta. Igal GNU litsentsiga tarkvara puhul peab uus autor välja andma oma modifitseeritud, laiendatud tarkvara samade tingimustega, mis olid algsel tarkvaral. Kõige tugevama (GNU AGPL) litsentsiga tuleb avalikustada ka tarkvara lähtekood ning edasi arendatud tarkvara peab samuti kandma AGPL litsentsi, samuti ka AGPL litsentsi kandva tarkvara veebipõhine tugi peab olema avatud lähtekoodiga, selline litsents on näiteks programmil  OnlyOffice , mis on oma tööpõhimõttelt sarnane Microsoft Wordile, Excelile kui ka PowerPointile. Kuid on neist lihtsam mis tõttu on ka võimalusi vähem. Tugevam (GNU GPL) litsents nõuab peaaegu sama mis AGPL litsents, sama litsents tuleb igale edasi arendatud tarkvarale, aga kui tarkvara pakub internetis tuge, ei pea selle lähtekoodi avaldama. Näiteks toon arvutimängud  Amnesia: A Machine For Pigs  ja Amnesia: Th
Lisateave