Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini
Küsimusele kuidas saada häkkeriks vastamiseks peab kõigepealt teadma, kes on häkker. Isiklikult olen juba väga väiksena filmidest alati näinud, et häkkerid on need lahedad inimesed kes igale poole sisse murravad kasutades arvuteid või muid seadmeid. Samuti üks mu lemmikuid mänge "Watch Dogs" kajastab endas just selliseid häkkereid. Peategelasena oledki sina häkkeri rollis ning sul on võimalik tänaval valgusfoore manipuleerida, autosid avada, kaameratesse ligipääs jne. Eriti naljakas selle loo puhul on veel see, et seeria kõige uuema osa "Watch Dogs: Legion"-i 560GB suurune lähtekood potentsiaalselt lekkis interneti. 4. Novembri 2020. aasta seisuga uurimised veel käivad, kuigi tegu võib olla ka reklaamitrikiga.
Aga tuleb välja, et Eric S. Raymondi kirjutatud "How To Become A Hacker" ütleb teisti, selliseid inimesi nimetatakse hoopis "kräkkeriteks", sest häkkerid on uhked oma nime üle ja ei varja oma isiksust erinevate koodnimede taha ja asi on üleüldse meedia versiooni häkkeritest väga kaugel. Sest häkkeritele tegelikult kräkkerit ei meeldi mitte üldse.
Häkkeritele on oluline teadmiste jagamine, et kõik saaksid areneda ja, et ühe probleemi kallal ei tegeletaks liiga kaua, kuna asjade topelt leiutamine võtab mitu korda rohkem aega kui ühelt lahenduselt järgmise probleemini liikumine. Tegelikult selline lähenemine võiks maailmas olla igal asjal, et ühiskond tervikuna saaks kiiremini areneda, aga see ei toimiks nii, sest inimesed on liiga võistlushimulised, et oma avastusi jagada ilma nende pealt tulu teenimata.
Häkkeriks saamine sarnaneb IT-profiks saamisega, mõlemad algavad pühendumusega, peab suutma istuda kaua ühe probleemi taga ja selle lahendamisele keskenduda, oluline osa on osata probleeme vaadata mitmest küljest, ühele probleemile on mitmeid lahendusi. Suur roll häkkeriks saamisel on ka väga heal tasemel inglise keele oskus, sest selgesti mõistetavad kommentaarid koodi juures on vajalikud koodist aru saamiseks.
Oskustest on ära toodud nii palju, et programmeerimist õppides tuleks tuleks alustada Pythoniga ja tõsisema programmeerimiseni jõudes tuleb kindlasti ära õppida C keel, mainitud on ka Perli ja Lispi, esimest vähemalt selle koodi lugemisoskuse tasemini. Teiseks tuleks osata kasutada üht avatud lähtekoodiga Unixitest. Väga olulisel kohal on ka oskus kasutada veebi ja osata veebi märgendikeelt, HTML, mainitud on ka, et lehel peab olema sisu, mis oleks huvitav või kasulik teistele häkkeritele. Oluline koht on avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutamisel, just need kes on loonud suure kasutajaskonnaga programme on häkkerikultuuris kõige austatumad. Samuti tuleks aidata kaasa tarkvara testimisel, silumisel ja pärast ka hooldamisel, ning kui need kõik on tehtud siis sa pead ootama kuni teised häkkerid sind lõpuks häkkeriks kutsuma hakkavad.
Mulle isiklikult see kirjutis ei meeldinud, kordas suurt osa sellest, kuidas programmeerimisega alustada, koodi peaks oskama lugeda. Samuti ta jätab endast mulje nagu tema oleks üks parimaid häkkereid maal.
viited:
http://www.kakupesa.net/hacker/ - Hacker-HOWTO
Kommentaarid
Postita kommentaar