IT proff...?

IT eriala õppima tulles olid aine eeldusteks loogiline ja analüütiline mõtlemine, matemaatika tundmine, hea keskendumisvõime ning püsivus, et ühele probleemile suudaks keskenduda pikka aega. Välja on toodud ka õppimistahe ja "Out of the box mõtlemine", mille all on mõeldud, et iga probleemiga sein ette ei tekiks ja ikka osataks lahendus leida ja asju näha mitmest küljest. Kui need on kõik olemas, siis mis teeb ühest lihtsalt eriala õppinud IT inimesest ühe IT profi?

Ühe IT profi kirjeldamiseks peavad olema eeldused paigas, mis on eeldused IT profiks olemisel? Just esmaseks sobivuse ja oskuste tõendiks peaks olemas olema mõni erialane kutsesertifikaat, veel parem kui neid on mitu. Aga ka ainult sertifikaatidest ei piisa. Kui vabal ajal tegeleda programmeerimisega, pidevalt enese arendamisega nii tehnoloogia valdkonnas kui ka teistes valdkondades, sest mida suurema silmaringiga olla, seda rohkem võimalusi on ka arenemiseks, mida mitmekülgsem sa oled, seda parem. Kui need kõik on olemas siis see ei tee veel sinust IT proffi, vaid sul on olemas vajalikud eeldused, et olla IT proff. Nüüd mil eeldused on paigas, saame minna vajalike omaduste juurde.

IT proff tänase seisuga peaks kindlasti olema järjepidev ning hea suhtlemisoskusega. Järjepidev just sellel eesmärgil, et ta suudab alati juurde õppida, uue tehnoloogiaga kaasas käia ja äkki ka sellele oma panus anda. Ning hea suhtlemisoskusega, sest tuleb osata ühendada nii tehnilist maailma kui ka mitte tehnilist maailma oma jutuga nii, et see on kõigile arusaadav. Samuti on ka olulisel kohal tiimis töötamise oskus mis tõttu tiimiga peab samuti oskama suhelda, kui see oskus puuduks siis puuduks ka võimalus kunagi IT profiks saada. Omaduste all mainiks ka veel ära, et IT proff kindlasti ei taha teha lihtsaid asju, vaid just otsibki väljakutseid millega tal on võimalik ennast arendada.

Oskustest peaksid olema peale erialaste veel näiteks oskus alustada suuremat projekti täiesti nullist ning seda planeerida. Kindlasti on olulisel kohal ka aja ja töö jaotamine, et hinnata kui kaua selle projektiga aega võib minna ja mis osadesse see jaotada tuleks, ka tiimis töötades tuleks osata ka ise tiimi juhtida ja osata tööd efektiivselt ära jaotada. Oluline on ka oskus küsida spetsiifilisi küsimusi, tuleb osata õigeid asju küsida, sest ka see aitab probleemi lahendusele lähemale jõuda.


viited:

https://www.taltech.ee/itarendus

https://www.taltech.ee/informaatika



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid

Ülesandeks kirjeldada üht arendusmudelit ja üht ärimudelit tuleb kõigepealt aru saada, millega üldse tegu on. Süsteemiarenduse elutsükkel (SDLC) on protsess mida kasutatakse kvaliteetse tarkvara välja töötamiseks, arendamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja testimiseks. Eesmärk on visualiseerida tarkvara mis vastab kliendi ootustele ning saab valmis õigel ajal ületamata eelarvet. Ärivaralistest mudelitest on peamised traditsiooniline omandvara mis näib endas tarkvara müüki koopiate kaupa, just nagu raamatuid müüakse. Teiseks on omandvara koos riistvaraga, tänapäeval tuntuim esindaja on sellel suunal Apple. Tarkvararent näib endas tarkvara tähtajalist kasutamist, sarnane sellele on tarkvara kui teenus, mis võivad olla näiteks kuutasulised ning viimaks on toodud freemium, pakutakse tasuta teenust ning selle paremate võimalustega versiooni tasuliselt. Mina otsustasin uurida Game Development Life Cycle'i (GDLC) kohta, mis kuigi palju ei erine tavalisest SDLC mudelist. Tarkvaraarendus
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Taanist pärit veebikasutamise konsultant, Jakob Nielsen on kasutatavuse kohta toonud välja viis põhi komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Tarkvara ja veebilehtede eluspüsimisel on kasutatavusel väga suur roll. Kui veebilehte on raske kasutada, siis inimesed lahkuvad. "Raske kasutada" kategooriasse saab liigitada iga väiksemagi halva asja mis leheküljel olemas on, inimesed lahkuvad juba siis kui on raske saada ülevaadet tervest leheküljest või seal on kerge ära eksida, kujutada ette nüüd e-poodi kuhu reklaam kedagi meelitanud on, aga tooteid ei ole kuskilt leida. Kasutatavust arendades tuleks jälgida eelnevalt toodud viite põhikomponenti, ning alustada saaks testimise käigus, lubada testijatel kõiki teenuseid proovida ilma neid abistamata, kui nad saavad abistamata kõigega ise hakkama siis on kasutatavusest juba pool võitu saavutatud. Tuleks veel arvestada kasulikkust, et kas see ikka teeb seda mida vaja on, tagasiside, kui meeldiv selle ka
Lisateave

Teistmoodi IT

Minu arvates üks kõige uudsem ja kõige rohkem asju võimaldavam tugilahendus inimestele, kellel muidu on raskusi tavalise klaviatuuri kasutamisega, teksti lugemisega, nägemisega jne, on Apple accessibility. Tooksin kohe ka näite Apple nutikella ja iOS operatsioonisüsteemi näol kuna olen mõlemat ise ka kasutanud. Accessibility on jaotatud erinevatesse osadesse mida saab telefoni seadetes sisse lülitada vastavalt vajadusele. Menüü lahti tehes jääb esimese valikuna silma Voice Over mis sisse lülitades loeb ette kõik mida telefoni ekraanil puudutatakse, näiteks mõne sõnumi rakenduse avamisel on võimalik kõik kirjad koos sellega kes saatis, mis kell saatis ette lugeda. Samuti on võimalik muuta lugeja kiirust, hääldust ja telefoni isegi erinevaid keeli tuvastama panna. Lisaks on ka veel eraldi funktsioon ainult kindlate asjade ette lugemiseks mis aitaks väga inimesi kellel on lugemise või keskendumisega raskusi. Järgmise võimalusena tuleb vastu Zoom funktsioon mis lisaks sellele, et fonti on
Lisateave