Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Floppy disks

Flopikettad töötavad samal põhimõttel nagu tänapäeval töötavad mälukaardid, välised kõvakettad, mälupulgad mida ei kasutata ka tänapäeval eriti palju, mõni laeb filme näiteks mälupulgale, et neid vaadata kohas kus ei ole ligipääsu internetile või siis näiteks on vaja arvutile, millel ei ole operatsioonisüsteemi peal, viimane peale laadida.

Flopikettad olid väga populaarsed 70nendatest kuni 90nendate lõpuni. Internet võttis suurel mahul nende tähtsuse ära, kuna andmeid sai edaspidi edastada näiteks e-kirju saates. Alustades 20 cm pikkusest ja mahult 80 kilobaiti mahutavast flopikettast, muutusid nad ajapikku väiksemaks. 1980nendatel oli flopiketta diameeter 9cm ning suutis mahutada koguni 1,44 megabaiti andmeid. Tol ajal ei olnud rohkemat vajagi.

Floppy Disk for Data Storage

Local area networks (LAN)

1960nendatel üha rohkem ülikoole ja laboreid hakkasid kasutama arvuteid, kuna need tegid töö palju kiiremaks ja lihtsamaks, mis tõi kaasa ka vajaduse arvutid omavahel ära ühendada mugavamaks andmete edastuseks ning see likvideeriks vajaduse iga arvuti jaoks eraldi võrk luua näiteks printeriga ühendamisel. Robert Metcalfe ülesandeks aastal 1973 oli ühendada kõik hoones asuvad arvutid omavahel ja esimese Xeroxi laserprinteriga. Kogu see tegevus sai endale nimeks Ethernet.

Arvutid olid omavahel ning ka printeriga ühendatud kasutades koaksiaalkaableid.

Tänu LANi olemasolule saadi arvutite vahelisi andmeid edastada läbi e-kirjade, mis säästis palju paberit ja trükitööd. Tänapäeval võib lugeda mitmete erinevate kohalikke võrkude kohta (LAN'ide). Näiteks Apple Inc. poolt on välja töötatud 1985 aastal AppleTalk, mis võimaldab ühendada LAN võrke ilma eelneva seadistuseta. Ühendatud seadmed määravad automaatselt aadressid ja konfigureerivad kõik muu vajaliku kiireks kasutamiseks.

Viited:

https://www.britannica.com/technology/floppy-disk

https://www.thenationaltv.com/Tech/history-of-lan

https://www.comptia.org/content/guides/what-is-a-local-area-network

https://www.techopedia.com/definition/2631/appletalk

http://what-when-how.com/networking/appletalk-networking/



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid

Ülesandeks kirjeldada üht arendusmudelit ja üht ärimudelit tuleb kõigepealt aru saada, millega üldse tegu on. Süsteemiarenduse elutsükkel (SDLC) on protsess mida kasutatakse kvaliteetse tarkvara välja töötamiseks, arendamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja testimiseks. Eesmärk on visualiseerida tarkvara mis vastab kliendi ootustele ning saab valmis õigel ajal ületamata eelarvet. Ärivaralistest mudelitest on peamised traditsiooniline omandvara mis näib endas tarkvara müüki koopiate kaupa, just nagu raamatuid müüakse. Teiseks on omandvara koos riistvaraga, tänapäeval tuntuim esindaja on sellel suunal Apple. Tarkvararent näib endas tarkvara tähtajalist kasutamist, sarnane sellele on tarkvara kui teenus, mis võivad olla näiteks kuutasulised ning viimaks on toodud freemium, pakutakse tasuta teenust ning selle paremate võimalustega versiooni tasuliselt. Mina otsustasin uurida Game Development Life Cycle'i (GDLC) kohta, mis kuigi palju ei erine tavalisest SDLC mudelist. Tarkvaraarendus
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Taanist pärit veebikasutamise konsultant, Jakob Nielsen on kasutatavuse kohta toonud välja viis põhi komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Tarkvara ja veebilehtede eluspüsimisel on kasutatavusel väga suur roll. Kui veebilehte on raske kasutada, siis inimesed lahkuvad. "Raske kasutada" kategooriasse saab liigitada iga väiksemagi halva asja mis leheküljel olemas on, inimesed lahkuvad juba siis kui on raske saada ülevaadet tervest leheküljest või seal on kerge ära eksida, kujutada ette nüüd e-poodi kuhu reklaam kedagi meelitanud on, aga tooteid ei ole kuskilt leida. Kasutatavust arendades tuleks jälgida eelnevalt toodud viite põhikomponenti, ning alustada saaks testimise käigus, lubada testijatel kõiki teenuseid proovida ilma neid abistamata, kui nad saavad abistamata kõigega ise hakkama siis on kasutatavusest juba pool võitu saavutatud. Tuleks veel arvestada kasulikkust, et kas see ikka teeb seda mida vaja on, tagasiside, kui meeldiv selle ka
Lisateave

Teistmoodi IT

Minu arvates üks kõige uudsem ja kõige rohkem asju võimaldavam tugilahendus inimestele, kellel muidu on raskusi tavalise klaviatuuri kasutamisega, teksti lugemisega, nägemisega jne, on Apple accessibility. Tooksin kohe ka näite Apple nutikella ja iOS operatsioonisüsteemi näol kuna olen mõlemat ise ka kasutanud. Accessibility on jaotatud erinevatesse osadesse mida saab telefoni seadetes sisse lülitada vastavalt vajadusele. Menüü lahti tehes jääb esimese valikuna silma Voice Over mis sisse lülitades loeb ette kõik mida telefoni ekraanil puudutatakse, näiteks mõne sõnumi rakenduse avamisel on võimalik kõik kirjad koos sellega kes saatis, mis kell saatis ette lugeda. Samuti on võimalik muuta lugeja kiirust, hääldust ja telefoni isegi erinevaid keeli tuvastama panna. Lisaks on ka veel eraldi funktsioon ainult kindlate asjade ette lugemiseks mis aitaks väga inimesi kellel on lugemise või keskendumisega raskusi. Järgmise võimalusena tuleb vastu Zoom funktsioon mis lisaks sellele, et fonti on
Lisateave