Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber
Ideeks on autoriõiguste säilitamine ärilistel eesmärkidel, mittekaubanduslikel eesmärkidel võiks kopeerimine ja kasutamine olla täiesti tasuta.
A Constructive Proposal For Copyright Reform
Esimene välja toodud punkt pakub muutumatuks jätta autori moraalsed õigused ehk kui isik ei ole näiteks ühe muusikapala autor ei tohi ta väita, et ta on selle autor või mängida seda autorit mis ka minu arvates peaks jääma püsima.
Teine punkt väidetakse, et kuni paarkümmend aastat tagasi ei pidanud inimesed nii rangelt järgima autoriõiguse seadusi sest see puudutas ainult neid kellel olid vahendid näiteks muusika ja raamatute välja andmiseks Tahetakse viia autoriõiguse seadus tagasi oma juurte juurde mil kõik linnaelanikud ei peaks muretsema millal nad mingit reeglit rikkunud on vaid võivad näiteks salme kopeerida ja kassettidelt lindistada muusikat ning jagada oma sõpradele ilma muretsemata, et sellega võib kaasneda mingi karistus.
Minu meelest oleks see vägagi halb mõte, sisuloojad ei näekski enam vaeva midagi originaalset toota, kuna tulu oleks nii pea võimatu teenida. Samuti leian, et "vastastikune-laenamine" ei toimiks nii nagu seda ette kujutatakse ning see nõuaks pea sama suurt kontrolli kui valvamine, et inimesed järgiksid autoriõigusseadusi.
Kolmandaks tahetakse tuua autoriõiguste kadumine seitsmekümne aasta pealt pärast avaldamist kahekümnele aastale, sest see oleks mõistlikum nii ühiskonna kui ka investori seisukohast. Selle väitega ei saa ma samuti nõustuda, sest kui mingi kuulus bänd peaks andma albumi välja, ning album ei ole selline asi mida sa iga aasta tagant täiendad siis peale kahtekümmend aastat sellelt tulu teenimist on see kõigile täiesti vabalt kätte saadav? Minu meelest räägib see ka vastu nende kõige esimesele punktile, et moraalsed õigused peaksid jääma puutumata. Sellised asjad välja jätta mida ei ole võimalik iga aastaselt täiendada või uuendada võiks sellest mõttest isegi asja saada.
Neljandaks, pärast avalikustamist on kuni viis aastat mille jooksul tuleks registreerida oma autoriõigused nii, et see oleks andmebaasidest leitav, sest tänapäeval on palju teoseid mis on autoriõigustega kaitstud kuid teoste kasutamiseks ei saa luba küsida, sest omaniku leidmine on võimatu. Samuti paljudel sellistel teostel puudub äriline väärtus. Selle punktiga saan ma täielikult nõustuda, sest ka minu arvates kui sa midagi lood ning selle autoriõigustega ära kaitsed võiks ka öelda kelle poole pöörduda kui seda kasutada tahetakse. Teos autoriõigustega, aga ilma autorita ei aita kedagi.
Viies punkt on näiteks mingi osa olemasolevast tööst uuesti kasutamine. Seda tahetakse lubada nii, et pannakse paika selged piirangud remixide ja paroodiate lubamiseks. Minu meelest selle eraldi sätestamine oleks ebavajalik, sest kui autor soovib, et tema loost keegi remixi teeks või filmist näiteks paroodia tehakse siis on see siiski palju viisakam kui esmalt ka luba küsitakse ja autorit oma teoses mainitakse.
Kuuendaks punktiks on DRM-ile (Digital Rights Management)* piirangute või täieliku keelu kehtestamine. Ei nähta mõtet parlamentidel kehtestada autoriõigustega seotud õigusakte mil suurtel rahvusvahelistel korporatsioonidel on omad seadused. Kui DRM'i ei eksisteeriks viiks see jälle meid tagasi puntki kus tuleks leida autoritele teine tuluallikas, sest neil ei oleks ka sisuloojatena mõtet enam töötada. Samuti on asjal ka teine külg, keegi kes on midagi illegaalselt alla laadinud võib mõelda, et tegelikult tahaks sisuloojat siiski toetada, et veel midagi sellist tuleks. Ning ka sisuloojatel toimiksid mingid eraldi kampaaniad mis aitaksid neil pinnal püsida. Kuigi see ei muuda minu arvamust kuuendast punktist, see ei toimiks nii nagu seda ette kujutatakse.
Digitaalõiguste haldamine - tehnoloogia mis aitab piirata/lubada ligipääsu kaitstud teostele
Viited:
Kommentaarid
Postita kommentaar