Info- ja võrguühiskond


Eesti infoühiskonna arengukava 2020, 2. peatükk

2012-2013. Aastast pärineva infoühiskonna visioonist Eestile on välja toodud neli visioonipuntki, arengut on ennustatud nii elukvaliteedis paranemises, kultuuri levikus, tööhõive- ning ka tootlikkuse suurenemises.
Praeguseks kõige täpsemalt realiseerinud visioonipunkt on minu arvates "Kõrgem tööhõive", mis on saavutanud oma esikoha tänu (kuigi kriis ise on negatiivne) koroonakriisile, näiteks 2019 aastal ei oleks seda visioonipuntki esikohale paigutanud. Suur hüpe toimuski selle aasta kevadel mil karantiini tõttu pidid paljud firmad uksed sulgema, aga töö/kasumi säilitamiseks hakati looma e-poode ja otsiti võimalusi töötada distantsilt mida saavutati tänu IKT (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) võimalustele. Areng ei ole toimunud mitte ainult töökohtades vaid ka hariduses kus õpilastel on võimalik kodust õppida ilma kooli kohapeale minemata ja neil on võimalus luua endale ise sobiv keskkond õppimiseks.
Kõige vähem realiseerinud visioonipunkt on minu arvates "Elujõuline Eesti kultuuriruum" mille all peetakse silmas Eesti kultuuripärandi kättesaadavust ja levimist kogu maailmas ja väärtuslikuim osa sellest on digitaliseeritud. Eesti kultuuripärandeid uurides on raske internetist midagi kindlat leida mis tõttu on kultuuripärandi levikut suisa võimatu ennustada. Teiseks on välja toodud eesti keele arenemine internetis. Kuigi paljud igapäevaselt kasutatavad e-teenused/sotsiaalmeedia lehed on kättesaadaval eesti keeles (sealhulgas youtube, google, facebook) siis endiselt paljud igapäevaseadmed ei oma endas eesti keelt näiteks võib tuua Apple'i tooted. 
Esimene punkt "Inimeste parem elu" ei sobi kõige enam ega ka kõige vähem realiseerunud visioonipunktiks, sest toodud on kuus erinevat punkti millest enam kui pooled on realiseerinud, näiteks on Eestis jätkuvalt vaba ja avatud infoühiskond. Inimesed on muutunud nn targaks tarbijaks, kasutavad rohkem e-poode jne, enim kasutatavad teenused on muutunud väga lihtsaks ja mugavaks, näiteks pangandusega seotud teenused on kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Ülejäänud kolm punkti ei ole realiseerinud või on seda teinud vähesemal määral kui võiks.
Viimaseks punktiks "Kõrgem tootlikkus" on nähtud IKT-lahenduste kasutamist enamikes majandusharudes mis on nüüdseks ka juhtunud, Eestisse tullakse uudseid IKT-lahendusi katsetama on samuti tõene kuna siit on saanud alguse päris mitmed suured projektid, aga ülejäänud visiooni alapuntkid on jällegi realiseerimata jäänud või seda teinud vähesel määral.



Viited:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid

Ülesandeks kirjeldada üht arendusmudelit ja üht ärimudelit tuleb kõigepealt aru saada, millega üldse tegu on. Süsteemiarenduse elutsükkel (SDLC) on protsess mida kasutatakse kvaliteetse tarkvara välja töötamiseks, arendamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja testimiseks. Eesmärk on visualiseerida tarkvara mis vastab kliendi ootustele ning saab valmis õigel ajal ületamata eelarvet. Ärivaralistest mudelitest on peamised traditsiooniline omandvara mis näib endas tarkvara müüki koopiate kaupa, just nagu raamatuid müüakse. Teiseks on omandvara koos riistvaraga, tänapäeval tuntuim esindaja on sellel suunal Apple. Tarkvararent näib endas tarkvara tähtajalist kasutamist, sarnane sellele on tarkvara kui teenus, mis võivad olla näiteks kuutasulised ning viimaks on toodud freemium, pakutakse tasuta teenust ning selle paremate võimalustega versiooni tasuliselt. Mina otsustasin uurida Game Development Life Cycle'i (GDLC) kohta, mis kuigi palju ei erine tavalisest SDLC mudelist. Tarkvaraarendus
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Taanist pärit veebikasutamise konsultant, Jakob Nielsen on kasutatavuse kohta toonud välja viis põhi komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Tarkvara ja veebilehtede eluspüsimisel on kasutatavusel väga suur roll. Kui veebilehte on raske kasutada, siis inimesed lahkuvad. "Raske kasutada" kategooriasse saab liigitada iga väiksemagi halva asja mis leheküljel olemas on, inimesed lahkuvad juba siis kui on raske saada ülevaadet tervest leheküljest või seal on kerge ära eksida, kujutada ette nüüd e-poodi kuhu reklaam kedagi meelitanud on, aga tooteid ei ole kuskilt leida. Kasutatavust arendades tuleks jälgida eelnevalt toodud viite põhikomponenti, ning alustada saaks testimise käigus, lubada testijatel kõiki teenuseid proovida ilma neid abistamata, kui nad saavad abistamata kõigega ise hakkama siis on kasutatavusest juba pool võitu saavutatud. Tuleks veel arvestada kasulikkust, et kas see ikka teeb seda mida vaja on, tagasiside, kui meeldiv selle ka
Lisateave

Teistmoodi IT

Minu arvates üks kõige uudsem ja kõige rohkem asju võimaldavam tugilahendus inimestele, kellel muidu on raskusi tavalise klaviatuuri kasutamisega, teksti lugemisega, nägemisega jne, on Apple accessibility. Tooksin kohe ka näite Apple nutikella ja iOS operatsioonisüsteemi näol kuna olen mõlemat ise ka kasutanud. Accessibility on jaotatud erinevatesse osadesse mida saab telefoni seadetes sisse lülitada vastavalt vajadusele. Menüü lahti tehes jääb esimese valikuna silma Voice Over mis sisse lülitades loeb ette kõik mida telefoni ekraanil puudutatakse, näiteks mõne sõnumi rakenduse avamisel on võimalik kõik kirjad koos sellega kes saatis, mis kell saatis ette lugeda. Samuti on võimalik muuta lugeja kiirust, hääldust ja telefoni isegi erinevaid keeli tuvastama panna. Lisaks on ka veel eraldi funktsioon ainult kindlate asjade ette lugemiseks mis aitaks väga inimesi kellel on lugemise või keskendumisega raskusi. Järgmise võimalusena tuleb vastu Zoom funktsioon mis lisaks sellele, et fonti on
Lisateave