IT juhtimine ja riskihaldus

IT juhtide juhtimistüübid on põhiliselt samad mis on ka teistes valdkondades. Nendeks on juht, suhtleja, treener, mentor, arengumootor ja ülemus. Järgnevalt toon kahe tuntud IT-juhi näitel ka kahe erineva juhirolli näiteid.

Esimeseks juhirolliks mille mina valisin on arengumootor. Mis on sisult juhi poolt tiimile tagada kaasaskäik ajaga ning innovaatiline õhkkond. Tesla kui elektriautode lipulaev ja SpaceX on minu meelest väga hea näide innovaatilisest keskkonnast. Elon Reeve Musk näeb igas asjas tulevikku, ta ei karda ette võtta uusi projekte mida teised võimatuks peavad ning isegi kui ta ebaõnnestub, õpib ta sellest seda, et probleemile lahendust otsida uue nurga alt kuni lahendus on leitud. Ta ei arva, et kedagi peaks tööle võtma ainult koha täiteks vaid tuleb palgata õige inimene esimesel korral. Samuti on Elon ka noorest peale orienteeritud õppimisele ja enesearengule mis üleüldse tõi ta sellesse punkti kus ta tänasel päeval on.

Kuigi kõik kõlab väga hästi siis endised Muski juhtimise all töötanud on jaganud ka kriitikat tema juures töötamise kohta, argumentideks on toodud, et ta avaldab survet kogu oma juhtivale meeskonnale, et keegi ei julge talle isegi vastuväiteid kindlate asjade suunas pakkuda. Samuti kiidetakse teda sama asja poolest, suur osa töötajatest kes temaga algselt ei nõustunud avastasid hiljem, et Muski'l siiski oli õigus.

Teiseks juhitüübiks on mentor, mentori juhi autoriteet tuleneb tema teadmistest ja isiksuseomadustest, mis on eriti oluline kui on vaja pikemaajalist lähedast koostööd väheste inimestega. IT-juht mentori kohal toon näitena Satya Nadella, kes on alates 2014. aasta veebruarist Microsofti tegevjuht. Satya Nadella võttis Microsofti üle ajal mil aktsiahind oli aeglustunud ja aktsiahindu 2020. aasta seisuga vaadates on need tõusnud 150 USA dollari võrra viiekümnelt dollarilt kahesaja dollarini. See on juba märk, et Nadella on juhtimisega hästi hakkama saanud, aga kuidas ta seda teeb? Ta võitis oma tiimi usalduse saates töötajatele meil, mis suutis väga ruttu võita töötajate usalduse ning algatas igakuise "ask me anything" seansi. Töötajad saavad küsida, arutada temaga kõike ja ta tahab samuti ka oma tiimi autentsust maksimeerida. Ta võttis vastu firmas edukalt suuremaid muutuseid, milleks oli näiteks firma töö fokuseerimine pilve ehitamiseks mille tulemusel on Microsoft täna, 2020. aasta oktoobris ühes oma kõrgeimas punktis seni.


Viited:

https://www.predictivesuccess.com/blog/elon-musk-top-10-leadership-lessons/

https://www.t-three.com/soak/insights/4-things-elon-musk-can-teach-us-about-effective-leadership

https://ideas.bkconnection.com/examining-the-leadership-style-of-microsoft-ceo-satya-nadella

https://www.linkedin.com/pulse/uncovering-leadership-style-satya-nadella-mekonnen-kassa

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Taanist pärit veebikasutamise konsultant, Jakob Nielsen on kasutatavuse kohta toonud välja viis põhi komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Tarkvara ja veebilehtede eluspüsimisel on kasutatavusel väga suur roll. Kui veebilehte on raske kasutada, siis inimesed lahkuvad. "Raske kasutada" kategooriasse saab liigitada iga väiksemagi halva asja mis leheküljel olemas on, inimesed lahkuvad juba siis kui on raske saada ülevaadet tervest leheküljest või seal on kerge ära eksida, kujutada ette nüüd e-poodi kuhu reklaam kedagi meelitanud on, aga tooteid ei ole kuskilt leida. Kasutatavust arendades tuleks jälgida eelnevalt toodud viite põhikomponenti, ning alustada saaks testimise käigus, lubada testijatel kõiki teenuseid proovida ilma neid abistamata, kui nad saavad abistamata kõigega ise hakkama siis on kasutatavusest juba pool võitu saavutatud. Tuleks veel arvestada kasulikkust, et kas see ikka teeb seda mida vaja on, tagasiside, kui meeldiv selle ka
Lisateave

Arendus- ja ärimudelid

Ülesandeks kirjeldada üht arendusmudelit ja üht ärimudelit tuleb kõigepealt aru saada, millega üldse tegu on. Süsteemiarenduse elutsükkel (SDLC) on protsess mida kasutatakse kvaliteetse tarkvara välja töötamiseks, arendamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja testimiseks. Eesmärk on visualiseerida tarkvara mis vastab kliendi ootustele ning saab valmis õigel ajal ületamata eelarvet. Ärivaralistest mudelitest on peamised traditsiooniline omandvara mis näib endas tarkvara müüki koopiate kaupa, just nagu raamatuid müüakse. Teiseks on omandvara koos riistvaraga, tänapäeval tuntuim esindaja on sellel suunal Apple. Tarkvararent näib endas tarkvara tähtajalist kasutamist, sarnane sellele on tarkvara kui teenus, mis võivad olla näiteks kuutasulised ning viimaks on toodud freemium, pakutakse tasuta teenust ning selle paremate võimalustega versiooni tasuliselt. Mina otsustasin uurida Game Development Life Cycle'i (GDLC) kohta, mis kuigi palju ei erine tavalisest SDLC mudelist. Tarkvaraarendus
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on programmi või mõne muu teose tasuta jagamiseks, mille tingimuseks on ka, et programmi/teose kõik muudetud ja laiendatud versioonid oleksid tasuta. Igal GNU litsentsiga tarkvara puhul peab uus autor välja andma oma modifitseeritud, laiendatud tarkvara samade tingimustega, mis olid algsel tarkvaral. Kõige tugevama (GNU AGPL) litsentsiga tuleb avalikustada ka tarkvara lähtekood ning edasi arendatud tarkvara peab samuti kandma AGPL litsentsi, samuti ka AGPL litsentsi kandva tarkvara veebipõhine tugi peab olema avatud lähtekoodiga, selline litsents on näiteks programmil  OnlyOffice , mis on oma tööpõhimõttelt sarnane Microsoft Wordile, Excelile kui ka PowerPointile. Kuid on neist lihtsam mis tõttu on ka võimalusi vähem. Tugevam (GNU GPL) litsents nõuab peaaegu sama mis AGPL litsents, sama litsents tuleb igale edasi arendatud tarkvarale, aga kui tarkvara pakub internetis tuge, ei pea selle lähtekoodi avaldama. Näiteks toon arvutimängud  Amnesia: A Machine For Pigs  ja Amnesia: Th
Lisateave